Maikrahv

Meie lugu

Maikrahvi legend

Maikrahvi pidustustega ülistati keskaegses Tallinnas kevadet, noorust ja õnne. Maikrahvile kui kevade sümbolile pühendatud peoga tähistati kevade võitu pika ja kurnava talve üle.

Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna ühiselt korraldatud lõbustused toimusid nelipühade ajal ja kestsid terve nädala. Esmaspäeval toimus pidulik sööming, teisipäeva hommikul mindi uhkes rongkäigus linnast välja Kopli tammikusse. Seal peeti turniir, kus võisteldi ratsutamises ja laskmises. Kokkuvõttes parim sai Maikrahvi tiitli ja pärjati kasevanikuga.

Pärast suundus rongkäik tagasi linna, kus vastsel Maikrahvil tuli Suure Rannavärava ees roosiaias kaheksa kaunitari hulgast endale Maikrahvinna leida. Lisaks oli Maikrahvil voli ühele vangile vabadus kinkida.

Neljapäeval sõideti protsessioonis ümber kogu linna, pühapäeval korraldati jälle sööming ja ball. Maikrahv kostitas teda saatvaid daame ja tõrvikukandjaid ning ohverdas 30 marka pidusöögi hüvanguks.

Maikrahvi tiitel anti üheks aastaks. Kirikupühadel osales Maikrahv ümber linna liikunud protsessioonides, kus kanti hiigelküünlaid, “Maikrahvi tulesid”. Järgmisel aastal lõppesid Maikrahvi esindusülesanded osalemisega oma järglase valimistel.

Maikrahvi pidustusi peeti Tallinnas 13.-st kuni 16. sajandini. Tänapäeval on kommet hakatud taaselustama Tallinna vanalinna päevade raames. Igakevadisel festivalil korraldatakse mitmeid keskaja stiilis üritusi, nende hulgas ka Maikrahvi ja Maikrahvinna valimine.

Maikrahvi restoranis on vana traditsioon aga iga päev täies jõus. Restorani menüüst on leida spetsiaalseid, rikkaliku valikuga sööminguid, mis meenutavad Maikrahvi lõbustustele omaseid pidulikke söömaaegu. Söömingud alustatakse Maikrahvi legendi jutustamisega, pärast lastakse hea maitsta hõrgutistel, mille juured ulatuvad ajani, kui vanalinna kitsastel tänavatel liikusid veel raehärrad, rüütlid ja oldermannid…

Restoranihoone ajaloost

Restoran Maikrahv asub Tallinna Raekoja platsil nn Jegorovi majas. Esmakordselt on maja ja selle naaberhooneid mainitud juba 14. sajandil, kuid oma praeguse nime sai maja 1918. aastal, kui selle soetas endale ja oma perele Ivan Jegorov, riideäriga tuntust kogunud kaupmees. Vaesest maapiirkonnast Tallinnasse elama asunud mees lasi maja nii uhkeks renoveerida, et linlased hakkasid kulme kergitama: äkki hakkab maja veel ajaloolise raekojaga platsi kõige esinduslikuma hoone tiitlist võistlema! Irooniliselt soovitati Raekoja plats isegi Jegorovi platsiks ümber nimetada.

1920ndate alguses saabus Eestisse kabaree. Eesti esimene kabareetantsupaar René ja Marcelle kogus jalga keerutades kopsaka summa, mille abil avati Jegorovi maja keldrikorrusele kohvik Marcelle. 1925. aastal uksed lahti teinud lokaalis mängis oma aja nimekaim džässorkester The Murphy Band, mille saatel lõbutsevad linlased õhtuti tantsimas käisid. Kevaditi peeti Marcelle’is moeetendusi, kus näidati kõige värskemat moodi otse Pariisist. Maja esimesel korrusel tegutses juuksur, tänu millele olid ka modellide pead ehitud kõige trendikamate soengutega.

Nõukogude aastatel muudeti liiga läänelikuks peetud Marcelle’i nimi kõigepealt Laineks, siis Vana Toomaseks – mõistagi tuntud sõjasulase järgi, keda praeguselgi hetkel raekoja torni tipus näha saab. Nimemuutustest hoolimata söödi ja joodi ruumides kuni uue Eesti tulekuni ning läbi joovastavate hullude aastate.

2002. aastal renoveeriti ajalooline restoran täielikult ja nimetati keskaegse legendi järgi Maikrahviks. Täna kuulub Maikrahvi kompleksi ka hubane keldrirestoran Turg – nõukogude ajal tuntud kui Mündi Baar – ning Raekoja platsile avaneva vaatega kohvik, mis Vana Toomase nime edasi kannab.