Maikrahv

Käes on laulupeoaasta! – „Laulupidu on eestlaseks olemise oluline osa“

Tallinnas toimub sel suvel jälle laulu- ja tantsupidu. Soomekeelne veebiajaleht Tallinna24 käis kooriproovis uurimas, mis teeb laulupeost eestlase jaoks erilise. Maikrahvi blogi avaldab loo eestikeelse tõlke.

Sel aastal tähistab laulu- ja tantsupidu suurt juubelit: esimesest laulupeost on möödas 150 aastat ja 85aastane tantsupidu korraldatakse 20ndat korda.

Esimene laulupidu leidis aset Tartus 1869. aastal. Selle algatajaks oli lauluselts Vanemuine eesotsas koolmeistri ja ajakirjaniku Johann Voldemar Jannseniga. Hiljem hakati lisaks laulupeole korraldama ka rahvatantsule keskenduvat tantsupidu.

Laulu- ja tantsupidu toimub iga viie aasta tagant. Sel aastal on pidupäevadeks 4.–7. juuli. Kava koosneb kolmest tantsuetendusest Kalevi staadionil, rahvamuusikute kontserdist Poolamäe pargis ning kahest suurest laulupeo kontserdist Tallinna lauluväljakul.

Piletite ja võimaliku majutusega viivitada ei maksa. Tantsupeo ja rahvamuusikute kontserdi piletid on hetkel läbi müüdud, aga turismifirmade eelbroneeritud pääsmeid vabaneb müüki kevade jooksul. Lauluväljakule mahub rohkem rahvast, kuid kindlasti tasub ka laulupeo osas kiiresti tegutseda.

Laulu- ja tantsupeo pileteid müüb Piletilevi.

Eestlaste ühendaja

Tallinnas laulupeoks harjutava Politsei- ja Piirivalveameti segakoori aKord liikmed möönavad, et välismaalasel võib olla raske aru saada, kuivõrd tähtis laulu- ja tantsupidu eestlase jaoks tegelikkuses on. Tegemist pole ju mistahes üritusega, vaid aastakümneid okupatsiooni all kannatanud rahvale kalliks saanud traditsiooniga.

„Laulupidu on eestlaseks olemise oluline osa. Meile on räägitud lapsest saati, kuidas me võõraste vägede vastu laulsime ja kuidas laul meile lõpuks vabaduse tõi,“ ütleb aKordis laulev Kairi.

Ka nõukogude aastatel lauldi ja tantsiti, kuid nagu režiimile kohane, kasutati pidu kommunistliku propaganda levitamiseks. „Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik“ oli mantra, mida ka laulu- ja tantsupidu kuulekalt kordas – kuni peo ametliku osa lõppemiseni.

„Lõpus lauldi alati isamaalisi laule. Ametivõimud ei saanud seda keelata ka, muidu oleks rahvas mässama hakanud,“ rääkivad Maris ja Hele.

„Peol käidi kasvõi ühe isamaalise laulu pärast. See ühendas eestlasi raskel ajal.“

Veel vabaski Eestis teeb mõni laul silmad märjaks.

„Laulupeo kavas on lugusid, mille laulmine on täiesti võimatu. Need puudutavad nii sügavalt. Aga just sellepärast laulupeol käiakesigi,“ tõdeb Anneli.

„Igal rahval on oma tähtsad laulud. Näiteks soomlastele võiks Finlandia midagi sarnast olla,“ arutab Ilja.

„Eestis on neid laule siiski palju-palju rohkem.“

Politsei- ja Piirivalveameti segakoor aKord harjutab laulupeoks Tallinnas. Osa koorilauljatest poseeris Tallinna24-le läinud nädalal peetud eelproovis Estonia kontserdimajas.

Laulukaare alla läbi suure töö

Et juulis laulupeole saada, peavad koorid päris korralikult rassima. aKord koguneb proovi igal teisipäeval, lisaks korraldatakse nädalavahetustel laulupäevi ning osaletakse kõikide Tallinna kooride ühistel eelproovidel ja ettelaulmistel.

„Meie segakoor laulab ka valikkooride hulgas, mistõttu on meil kahe lauliku jagu laule harjutada. Mõned meist laulavad lisaks ka nais- või meeskoorides, kellel on samuti oma repertuaarid,“ selgitab Kairi.

„Pärast tehtud tööd on uhke tunne koos kümnete tuhandete lauljatega laulukaare alla astuda. Kohale saabuv turist võiks sellest aru saada kõike enda kogetut nelja või viiega korrutades.“

Laulupeoelamuse tähtsaks osaks on ka rongkäik, mis liigub läbi pidutseva Tallinna. Rahvariideid või oma gruppide esinemiskostüüme kandvad esinejad ja neid tervitama tulnud pealtvaatajad peatavad linnaliikluse lausa tundideks.

„Aga rongkäik on ju laulupeo parim osa,“ hüüatab Ly.

„Rahvariiete kandmiseks on tegelikult päris vähe olukordi. Rongkäik on üks neist nii esinejatele kui ka peorahvale.“

Valmistu ette pikaks peoks!

Laulupeol kuuldakse lisaks tuntud lauludele ka palju uut muusikat.

„Laulupeole kirjutatud uute laulude harjutamine on tihti päris raske, kuid lauludest saab lõpuks kooride lemmikud. Eelmine kord lauldi neid iseseisvalt ka pärast ametliku programmi lõppemist,“ märgib Kairi.

Laulupeo külastajal ei tasugi õhtul koju kiirustada, vaid nautida pidu kuni viimase noodini. Ja juhul kui laulupeost küllalt ei saa, ei pea järgmist pidu päris viit aastat ootama.

„Üldlaulupidude vahel korraldatakse ju noorte laulu- ja tantsupidu,“ mainib Kristjan.

„Seal see laulupisik külge jääbki,“ on Ly ja Kairi nõus.

„Laps laulupeo tähendusest veel aru ei saa, vaid tegemist on pigem suure seiklusega. Hiljem on laulupeol kogetu abiks isamaalisusest tervikpildi moodustamisel.“

Laulu- ja tantsupeo rongkäik täidab Tallinna tänavad taas laupäeval, 6. juulil. Viis aastat tagasi osales laulu- ja tantsupeol 33 000 lauljat ja 10 000 tantsijat üle Eesti, publiku koguarv oli 153 000. Kokku teeb see 15% kõigist Eesti elanikest.

Naeratav Tallinn

Laulu- ja tantsupeo nädalavahetusel kohtab igal pool Tallinnas rõõmsaid ja naeratavaid inimesi.

„Eestlane on loomult vaikne, võõrastega väga rääkima ei kipu. Laulupeo ajal on kõik hoopis teistmoodi,“ on Hele ja Anneli märganud.

Ka ühistransport on peolistest pungil.

„Mina istusin eelmise laulupeo aegu ühe täiesti võõra naisterahva süles, et kõik bussi peale mahuksid. Siis alustas keegi Tuljakuga ja terve buss laulis koos,“ naerab aKordi dirigent Leiu Tõnissaar.

„Üldkokkuvõttes tuletab laulupidu meile meelde, mis on olla eestlane. Lisaks on see justkui mõnus meeldetuletus, et kuigi me hoiame tavaelus pigem omaette, oskame vajadusel ka ühtsed ja ühtehoidvad olla,“ võtab Kairi teema kokku.


aKordi lauljad esinevad loos oma töö iseloomu tõttu ainult eesnimedega.

 

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava

  • 1.06–3.07 Tuletulemine Tartust Tallinnasse
  • N 4.07 kl 19.00 Tantsupeo 1. etendus
  • R 5.07 kl 11.00 Tantsupeo 2. etendus
  • R 5.07 kl 14.00 Rahvamuusikute kontsert
  • R 5.07 kl 18.00 Tantsupeo 3. etendus
  • L 6.07 kl 13.00–18.00 Rongkäik
  • L 6.07 kl 19.00 Laulupeo 1. kontsert
  • P 7.07. kl 14.00 Laulupeo 2. kontsert

Laulu- ja tantsupeo ametlik koduleht: https://2019.laulupidu.ee

 

Tekst ja tõlge: Terhi Pääskylä-Malmström
Fotod: Kirsti Eerik / Visit Tallinn, Terhi Pääskylä-Malmström ja Maili Saia / Visit Tallinn